Autor: Claire North
Tutvustus: Harry August on surivoodil. Jälle. Ükskõik, mida ta ka ei teeks või milliseid otsuseid ta ka ei langetaks, jõuab ta ikka tagasi sinna, kust alustas: ta sünnib uuesti lapsena, kes mäletab kõiki oma eelmisi elusid. Mitte kunagi ei muutu mitte midagi. Vähemalt seniajani. Kui läheneb Harry üheteistkümnenda elu lõpp, ilmub tema voodi juurde väike tüdruk, kes ütleb: „Ma oleksin peaaegu hiljaks jäänud, doktor August. Ma pean saatma sõnumi.“ See ongi lugu sellest, mida Harry teeb edasi, mida ta tegi enne ja kuidas ta üritab päästa minevikku, mida ta ei saa muuta, ja tulevikku, mida ta ei saa lubada.
Claire North on omanäolise noore Briti kirjaniku Catherine Webbi pseudonüüm. Oma esimese raamatu kirjutas ta juba neljateistkümneaastaselt. Nüüdseks on tema sulest ilmunud arvukalt fantaasiaromaane nii noortele kui ka täiskasvanutele. Ta on enda kohta eneseirooniliselt öelnud: „Kui ma lõpuks avastasin, et minust võibki kirjanik saada, siis ei olnud enam midagi teha…
Raamatu esikaanel on kujutatud kella, mis kulgeb spiraalina. See on väga hea pilt, kuna sellisena võikski kujutada peategelase elukulgu, millel ei olegi otseselt lõppu. Seal on üks kuupäev, mis kordub. Selleks on 1. jaanuar 1919 ja see on Harry Augusti sünnipäev.
Harry August on kalatšakra. Selles raamatus nimetatakse kalatšakraks seda inimest, kes üha uuesti ja uuesti sünnib alati samal ajahetkel ning mäletab enda eelmisi elusid. Surra võib erinevatel aegadel, aga sünni aeg on alati kindel. Tavaline kalatšakra hakkab mingi hetk unustama, mis tema eelmistes eludes toimus mitusada aastat tagasi, aga Harry mitte. Harry on üks väheseid, keda kutsutakse omakorda mnemoonikuks – kalatšakra, kes mäletab kõike.
Enamus kalatšakraid ühendab Chronose klubi. Selle klubi liikmed aitavad teineteist ja kohaneda ka uutel liikmetel selles maailmas. Kalatšakraks olemine ei ole midagi nii meeldiv, kui alguses võib tunduda. Nende mälestused taastuvad tavaliselt, kui nad on 3-4 aastased. Kui oled alles ühe elu ära elanud, siis inimene ei suuda mõista, miks ta on tagasi sama elu elamas, kui ta oleks pidanud surnud olema. Raamatus kirjutatakse erinevaid etappe, mida siis läbitakse ja kuidas sellest välja tullakse. Suur abi saabubki tavaliselt Chronose klubi poolt. Nad võtavad noored enda hoole alla, pakkudes neile kõike eluks vajaminevat.
Chronose klubis on oma reeglid. Neid on vähe, aga neid peab järgima. Reeglite rikkumisel on küllaltki karmid tagajärjed. Üheks reegliks on see, et ei tohi mõjutada oma teadmistega näiteks olulisi ajaloosündmusi või täiustada tehnoloogiaid tulevikuteadmistega. Mõni tegelane aga sellest ei hooli.
Läbi Chronose klubi saab saata sõnumeid ka tulevikku ja minevikku. Harry’ni jõuab teave, et maailm on ohus tulevikus ja tema peab midagi ette võtma. Nüüd hakkabki jaht nendele inimestele, kelle tõttu on maailm ohus. Kui hakkab ilmnema tehnoloogiad, mis peaks alles levima hakkama mitukümmend aastat hiljem, siis on teada, et jama on majas. See ei oleks esimene kord, kui maailm hävineks. Chronose klubi ja Harry soovivad seda ära hoida. Vastane aga ei ole nõrk.
Selle raamatu tegelased võivad oma käitumisega lugejat üllatada. Seal hulgas ka Harry. Harry peab oma elude jooksul väga palju kannatama. Tal on muidugi ka kustumatu teadmistejanu, mis alati ei lõppe nii hästi.
Kui seda raamatut lugeda, siis selles on vaja iga lauset mõttega jälgida. Mõni raamat on selline, kus lased silmadega kiiresti mõnest lõigust üle ja midagi olulist ei lähe kaotsi. Selle raamatuga nii väga ei ole. Kuigi Harry hüppab ühelt mälestuselt teisele kuidagi äkiliselt, aga sellel on alati mõte, miks see mälestus tuuakse välja.
Ma tunnistan ausalt, et kui ma selle raamtu ära lugesin, siis alguses olin kuidagi emotsioonitu ja olin arvamusel, et mingit suurt emotsiooni ma sellest ei saanud. Raamat meeldis küll, aga mõne raamatuga on nii, et pakub nii head emotsiooni kohe alguses, mõnega aga mitte. Mida rohkem ma aga analüüsisin seda raamatut, siis võin öelda, et väga huvitavalt oli see ülesehitatud. Autor oli selle teema ikka korralikult läbi mõelnud ( nii vähemalt jäi mulje).
Üks on kindel, ma kirjutasin väga pealiskaudse arvustuse. See raamat pakub palju enamat kui Chronose klubi, Harry August jne.
Raamatumoori blogi 