“Kuidas minust sai HAPKOMAH”

46. Raamat autorilt, kelle teost sa pole ennem lugenud

Autor: HAPKOMAH (nihilist.fm autor)

Tutvustus: HAPKOMAHi lood vapustavad. Keegi polnud midagi sellist varem lugenud.
  Nihilisti lugejad nõudsid raamatut ja selle nad nüüd saavad – halastamatu ja täpse sissevaate maailma, mis eksisteerib siinsamas, ometi rebis just HAPKOMAH selle esimest korda varjust välja. Enamik meist polnud kuulnudki sõna fentanüül. Kokku on langenud kolm asja – kirjanduslik võimekus, fenatnüülisõltuvus ja julgus rääkida. See raamat teeb rohkem narkoennetustööd kui Eesti riik siiani suutnud on. – Mudlum
  HAPKOMAHi lugedes tuleb meelde populaarse telesaate kohandatud versioon – “Võimalik vaid Eestimaal!”. Aeg tunnistada, et küür on kahtlemata see, mis meid eriliseks teeb – see on viimasest Kopli trollist leitud Eesti Nokia. – Helen Hindpere
  Kui ta sulle tänaval vastu jalutaks, ei märkaks sa temas midagi erilist. Ta on noor, kõhnema kehaehitusega (nad kõik on) mees, eestlane. Ta nimi on HAPKOMAH ning ta elab Tallinnas – aga ühes teises Tallinnas, Tallinnas, mis on meie kõigi ümber, aga mida enamus meist kunagi ei näe ega koge. Sinna varjatud linna on võimalik osta pilet, väga lihtsalt ja ainult kümne euro eest. See on see, kui palju maksab doos küüru selle Tallinna tänaval, kus enamus meist elab ja liigub. HAPKOMAH müüb sulle sinna maailma pileti 15 euroga: see on see, kui palju maksab raamat, mida sa käes hoiad. Mida sa selle üleäänud 5 euro eest ostad, võid sa nüüd küsida. Selle eest ostad sa oma elu, sest 10-eurose piletiga sa selles maailmast siia tagasi ei tule. Ei ole üldse halb diil, ütleks mina. – Tarmo Jüristo 

HAPKOMAH on autor nihilist.fm’is. Tema postitused (muutmata kujul) on avaldatud nüüd siis raamatuna. Näiteks oli ühes peatükis viide videole, nii et tuli minna nihilist.fm lehele, otsida see postitus üles ja vaadata seda videot. Video kohta ma ei hakka parem kommentaare jagama.

Autor kirjeldab selles raamatus enda elu fentanüülisõltlasena ja oma teekonda selleni. Lisaks ta toob välja teiste inimeste lugusid sõltlastena. Selles raamatus leidub ka üks intervjuu fentanüülisõltlasest naisega, kes töötab prostituudina.

Mõni inimene on öelnud, et selle raamatu sisu on šokeeriv. Minu lugemiskogemust ei saaks nii kirjeldada. See võib olla selles osas ehmatav neile, kes ei ole sellise eluga absoluutselt kokku puutunud või keeldunud uskumast sellise olukorra eksisteerimises. Oli kahju nendest sõltlastest ja neid ümbritsevatest inimestest. Mitte midagi ei toonud see sõltuvus head endaga kaasa (v.a. seda hetkelist mõnutunnet sõltlasele, kui oma doosi kätte sai või siis neile, kes selle müügiga endale raha teenis). Samas oli seal ikka naerma ajavaid kohti. Suur pluss oli autori poolt värvikalt kirjeldatud olukorrad.

See on hea, kui selline raamat eksisteerib. Võib-olla on inimesi, kelle silmi see raamat avab ja hoiab ära midagi hullemat. Kahjuks see probleem, mida raamatus kirjeldati, ei kao üleöö ning olukorra parandamiseks on vaja teha kõvasti tööd.

Lõpetuseks väike lõik raamatust:

“Fentanüül ei olnud ka päris see mis mul algselt mõttes oli kui neid proovida tahtsin. Millegipärast peale mõningast kaalumist otsustasime siiski, et davai, teeme ära. Üks kord ja never again. Tagantjärele mõtlen, et kuidas ma sain nii loll olla. Ma olin ju lugenud opiaatide kohta ja teadsin täpselt millega see 99% juhtudest lõppeb, kuid nagu ikka, olime kindlad, et just meie oleme selle 1% hulgas kes suudavad proovida ja unustada. Oi kui rängalt me eksisime.”

28679044

Advertisements

One thought on ““Kuidas minust sai HAPKOMAH”

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s