Arvustus: “Suudlevad Vampiirid”

Raamatut esimest korda nähes oli mu esimene mõte, et see on mingi noorte armastusromaan, mis sisaldab mingeid imalaid vampiire ja armastuslugu, mis on keelatud. Siis hakkasin lähemalt vaatama seda ja nägin, et Indrek Hargla on selle kirjutanud. Kahjuks ei ole teisi Hargla teoseid lugenud. Raamatust rääkides, siis arvan, et kõige suurem miinus on minu jaoks selle raamatu välimus. Raamatut lugedes sain täitsa hästi aru, et miks on selline pilt esikaanel, aga tõesti oleks võinud väheke teistsugune olla see kaas. Oli teisigi inimesi, kes arvasid, et see kujundus ei ole kõige paremini õnnestunud. Aga see selleks, sisu on kõige olulisem 🙂

Tutvustus: “Suudlevad vampiirid” on Indrek Hargla klassikalise jutukogu kordustrükk, mille tekstid on võitnud kolm Eesti ulmeauhinda ja Tuglase novellipreemia. Selles leiduvad lood ulatuvad vampiiridest tõsiteadusliku ulmeni, Tallinna iidsetest saladustest Lõuna-Eesti laante müstikani, viikingiküladest Guajaana vihmametsadesse – Indrek Hargla loomingus sulanduvad tihti uskumatutena näivad seosed, müüdid, ajalugu, teadus, minevik ja tulevik. Ulmeasjatundja Jüri Kallase sõnutsi võib seda raamatut pidada Indrek Hargla esinduskogumikuks. Ja taaskord võib lugeja veenduda, et Harglat peetakse õigusega Eesti parimaks ja menukaimaks ulme- ja kriminaalkirjanikuks.

Raamat sisaldas mitmeid novelle. Võiks ainult välja tuua, et “Minu päevad Liinaga” ja “Tema päevad Liinaga” olid otseselt teineteisega seotud. Teised lood olid aga üksteisest erinevad ja viisid lugejat uude maailma. Mõne kirjanikuga on nii, et ta võib mitu erinevat novelli kirjutada ja neid lugedes on kohe aru saada, et üks ja sama kirjanik on. “Suudlevate vampiiride” raamatus seda aga ei väga ei andnud tunda. Kohati aga olid erinevad kirjeldused liiga pikad ja hakkas natuke venima. Samas kui huvitavam tegevus hakkas pihta, siis oli raske raamatut käest ära panna.

Minu jaoks üks meeldejäävamaid asju selles teoses olid tegelaste nimed (s.h. hüüdnimed). Ulmehull, Džäclyyn, Šaqiira-Candyca jne. Supper nimedevalik. Muige tõi korralikult selline asi näole 😀

Nagu mainisin ennem, et Hargla teoseid ei ole ma ennem lugenud. Nüüd kui see juhtus, siis enamasti olin positiivselt üllatunud. Ma lugesin alles hiljuti ühte teist kiidetud kodumaa kirjaniku teost ja kahjuks oli pettumus korralik. Kartsin, et võin uuesti pettuda, aga seekord läks hästi selles osas 🙂

Ma liigitaksin selle raamatu kergemapoolse õudus- ja ulmekirjanduse alla. See ei pakatunud nii palju õudusest, et nõrganärvilistel ei tasuks seda lugeda. Üleüldiselt oli see mõnus lugemine isegi minusugusele õuduskirjanduse fännile.

Ahjaa, need vampiirid seal raamatus ei olnud imalad ja päikese käes sädelevad olevused 😉

9789949391097

(Pilt võetud Apollo kodulehelt)

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s