Arvustus: “1Q84” triloogia

Autor: Haruki Murakami

Tutvustus raamatu tagakaanelt: “Aomame on küünilise ellusuhtumisega noor naisterahvas, kes päeval töötab mainekas spordiklubis, kuid öösiti otsib rahuldust jõukate ärimeeste linade vahelt. Tema elu on rutiinne ja tühi ning ainus, mis talle aeg-ajalt lohutust pakub, on kauge lapsepõlvemälestus – üks poiss, üks käepigistus… Kõik hakkab aga muutuma, kui ta ühel heal päeval avastab enda juurest erilise võime – võime röövida elusid, ilma et see jätaks ohvri kehale vähimatki jälge. Tengo on eraklik noormees, kes kogu oma vaba aja pühendab kirjutamisele. Ta pole seni küll ühtki teost avaldanud ega teagi päris täpselt, millest ta kirjutama peaks, kuni ühel päeval tehakse talle ootamatu ettepanek toimetada kellegi nõiduslikult kauni tütarlapse kummalise sisuga romaani. Murakami seekordne romaan „1Q84” on haarav lugu kahest noorest inimesest, kes salamisi loodavad, et nende eluteed mingil hetkel ristuvad. Enne seda tuleb neil aga rinda pista uskumatute takistustega: mõjuvõimsa ususekti, kummaliselt väändunud maailma, eeskätt aga iseenda enesekindluse ning painavate minevikuvarjudega”

Lugesin terve “1Q84” triloogia ära. Tegevustik toimub 1984 aasta Jaapanis.  Kui aus olla, siis mulle on see raamat ennemgi silma jäänud, aga millegipärast ei olnud see raamat nii kutsuv, et kohe see võtta ning lugema hakata. Sain mitmelt inimeselt soovitusi selle raamatu lugemiseks ja siis otsustasin, et ei jää midagi muud üle uudishimu rahuldamiseks, kui see raamat võtta ja ära lugeda. Alustuseks sooviksin tuua positiivsena välja selle, et see kirjeldab Jaapani elu erinevates olukordades (ööelu, töökeskkond jne.). Murakami üritab tegelasi ja nende harjumusi kirjeldada küllaltki täpselt ja ta ei soovi näidata neid ideaalsena. Lisaks on ta selle raamatusse loonud seoseid Tšehhov’i ja Orwelli “1984” teostega.

Mis mulle aga ei meeldinud selle raamatu puhul? Minu silmis oli “1Q84” tegevustik liiga venitatud. Liialt oli keskendutud tegelaste eneseanalüüsile. Võib-olla selline asi just meeldibki mõnele lugejale, aga mulle see ei istunud. Autor kippus ennast kordama. See väsitas lihtsalt ära, kuna mingit uut infot see ei sisaldanud vaid lihtsalt oleks nagu kopeeritud see tekst üha uuesti ja uuesti. Saan aru, et need raamatud ilmusid mingi vahe tagant, aga ma olen ennemgi lugenud raamatusarju ja sellist kuiva kordamist pole väga kohanud.  Kui olin jõudnud selle triloogiaga ühele poole, siis mulle jäi lihtsalt liiga palju küsimusi vastuseta, mis oli selle lugemisega tekkinud. Miks vaja mulle nii teha? Te ei kujuta ette, kuidas see mind häiris. Selline tunne oli, nagu üks raamat oleks pidanud veel järgnema. Aga mis teha, elu läheb edasi 😀

5 palli süsteemis annaksin “1Q84” sarjale 3 palli.

10357575

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s